Diagnostikakeskus

Ekipeerimine (< pr equipper ´varustama; korda seadma`)- näiteks veduri sõiduks ettevalmistamisega seoses olevate operatsioonide kogum: veduri varustamine kütuse, vee, liiva ja määrdeainega ning puhastamine.

Kasutatavaid tarimeid ja mehhanisme nimetatakse ekipeerseadmeiks. <<

Keskmine tõrketa töövältus- taastatava toote tõrgetevahelise töövältuse keskmine väärtus. Kui töövältust väljendatakse ajaühikutes, siis mõistetakse keskmise tõrketa töövältuse all tõrketa töö keskmist aega.

Keskmine tõrketa töövältus töökindluse statistiline näitaja. <<

Konstruktsioonidokumentatsioon- toote valmistamiseks, kontrollimiseks, vastuvõtmiseks, kasutamiseks ja remontimiseks vajalikke andmeid sisaldavate graafiliste ja tekstiliste dokumentide kogum.

Nende dokumentide hulka kuuluvad joonised, detaililoetelud, skeemid, arvutused, seletuskirjad, tehnilised tingimused jt. Dokumentide liigid ja vormistamise eeskirjad on kehtestatud standarditega, mis moodustavad „Konstruktsioonidokumentatsiooni ühtsussüsteemi”. <<

Kvaliteedikontroll- tööstus- ja remondiettevõtetesse saabuvate materjalide, ja pooltoodete (ka varuosade) kvaliteedi määramine, tootmis-, hooldus- ja remondi-protsessis tehnoloogiaeeskirjadest kinnipidamise jälgimine ning valmistavate toodete ja nende koostisosade parameetrite ja omaduste kontrollimine; hooldatavate ja remonditavate sõidukite (ka autode, masinate vms.) hooldus- ja remonditehnoloogia-eeskirjadest kinnipidamise ja hooldus- ja remondikvaliteedi kontrollimine. (Remonditud sõlme, agregaadi vms taastatud funktsionaalsuse vastavuse võrdlemine tehnilistes normdokumentatsioonis kirjeldatud vastavate parameetritega)

Kvaliteedikontrolli sooritab tehnilise kontrolli osakond. <<

Reklamatsioon (< lad: reclamatio `valju häälega vastuvaidlemine, laitmine`)- aktina vormistatud dokument, mis fikseerib saadud kauba mittevastavuse standarditele või tehnilistele tingimustele.

Reklamatsiooni alusel võib kauba saaja garantiiaja vältel nõuda tasuta remonti või nõuetele mittevastavate toodete asendamist uutega. Reklamatsioonide arv on toodangu kvaliteedi põhinäitaja. <<

Remonditavus- toote (auto, masin, mehhanism vms.) kohandatus tõrgete ja rikete ennetamiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks tehnilise hoolduse ja remondi abil.

Remonditavust iseloomustab toote töövõime säilitamiseks ja taastamiseks vajalik tööjõu-, aja- ja vahendite kulu.

Taastatava toote remonditavuse suurendamiseks rakendatakse näiteks rikkekoha automaatset otsimist ja luuakse võimalus töövõime kaotanud detaili kiireks uuega asendamiseks.

Mittetaastava toote puhul mõeldakse remonditavuse all toote kohandatust kontrolliks ja uuega asendamiseks. <<

Remondivälp- (ka remontide vaheline läbisõit)- vahemaa, mille auto vm sõiduk läbib enne kapitaalremonti või kahe kapitaalremondi vahel.

Remondivälp on normitud sõiduki tüübi ja kasutusolude järgi. <<

Remont (pr. Remonte < remonter ´parandama, täiendama; uuesti varustama`)- toote (seadme, auto, masina vms.) töövõime taastamine tõrgete kõrvaldamise ja kulutatud sessursi taasloomise teel.

Eristatakse jooksvat, keskmist ja kapitaalremonti.

Jooksva remondi eesmärk on seadme töö käigus tekkivate tõrgete ja rikete kõrvaldamine.

Keskmise remondi ja kapitaalremondi eesmärk on osaliselt või täielikult kulutatud ressursi taasloomine. <<

Ressurss (< pr.: ressources ´abivahendid`)- toote (auto, sõiduk, masin mehhanism vms.) töövältus tehnilise dokumentatsiooniga kehtestatud piirseisundi saabumiseni.

Ressurssi väljendatakse aastates, tundides, kilomeetrites, hektarites, lülituste arvus vm ühikutes.

Eristatakse täisressurssi (toote kasutamine algusest lõpuni), remondieelset ressurssi (taastatava toote kasutamise algusest kapitaalremondini), kasutatud ressurssi (toote kasutamise algusest või taastatava toote kapitaalremondist vaadeldava hetkeni), jääkressurssi (vaadeldavast hetkest mittetaastava toote tõrkeni või taastatava toote kapitaalremondini) ja remontidevahelist ressurssi (taastatava toote ühest kapitaalremondist teiseni). <<

Rike- toote (seadme, sõiduki, auto vms.) mittevastavus ühele või mitmele nõudele, mis kehtivad tema põhiparameetrite, kasutusmugavuse, välisilme, komplektsuse vms suhtes.

Rike on üldisem mõiste kui tõrge; mitte kõik rikked ei põhjusta tõrkeid (selliseid rikkeid nimetatakse mõnikord defektideks). <<

Standard (ingl.)- laias tähenduses näidis, etalon, mudel, millega võrreldakse mingit teist samalaadset objekti.

Standard kui tehniline normdokument võib puutuda nii toodangusse kui ka organisatsioonilistesse, metoodilistesse vms standardeerimisobjektidesse. Standard võib enesest kujutada mingeid kohustuslikke tingimusi sisaldavat dokumenti, mõõtühikut (näit: amper, kelvin), füüsikalist konstanti või võrdlusobjekti (näit: meetri etalon).

Eristatakse olenevalt mõjusfäärist, kehtivuspiiridest ning normide, eeskirjade ja nõuete laadist üldiste tehniliste nõuete, tehniliste tingimuste, vastuvõtueeskirjade, tehnoloogiliste tüüpprotsesside, taatlusmeetodite ja taatlusvahendite jms standardeid: riikideüleseid (riikidevaheliste kokkulepete tulemusena kehtib mitmes riigis), riigisiseseid (arvestades riigi eripära kehtib vaid ühes riigis), tööstusharu- ja ettevõttesiseseid. <<

Standardiseerimine- Rahvusvahelise Standardiseerimisorganisatsiooni määratluse järgi „...reeglite kehtestamine ja rakendamine tegevuse ühtlustamiseks mingis valdkonnas kõigi asjasthuvitatud poolte huvides ja osavõtul, eelkõige üldise optimaalse säästu saavutamiseks ekspluatatsiooni- (kasutus-) ja ohutusnõuete järgimise tingimustes. Standardiseerimine rajaneb teaduse, tehnika ja praktiliste kogemuste ühissaavutustel, moodustab nii praeguse kui ka tulevase arengu aluse ning on lahutamatu progressist.”

Standardiseerimse valdkonda kuulub näiteks mõõtühikute, terminite ja tähiste, toodetele ja tootmisprotsessidele esitatavate nõuete ning inimeste ohutust ja materjaalsete väärtuste säilimist tagavate nõuete kehtestamine.

Standardiseerimine avaldub riigiasutuste, ettevõtete ja organisatsioonide plaanipärases tegevuses tehnika progressi kiirendavate, tööviljakust suurendavate ja toodangu kvaliteeti parandavate reeglite, normide ja nõuete kehtestamise alal. <<

Säilivus- tehnilise dokumentatsiooniga kehtestatud tingimustes hoitava ja transporditava toote võime säilitada oma ettenähtud tööparameetreid. <<

Tehniline diagnostika- tehniliste süsteemide seisundit iseloomustavate tunnuste kindlakstegemine ja uurimine võimalike normaalsest töörežiimist kõrvalekaldumiste (sealh tõrgete) ennustamiseks ning meetodite ja vahendite loomine nende süsteemide seisundi eksperimentaalseks määramiseks, et töörežiimi häireid õigeaegselt vältida.

Tehnilise diagnostika meetodeid rakendatakse toodete töövõime kontrolli ratsionaalseks organiseerimiseks ning toodete rikete otsimiseks ja prognoosimiseks elektri-, lennuki-, auto-, traktori- jm tööstuses. <<

Tehniline dokumentatsioon- toodete valmistamise, katsetamise, kasutamise ja remontimise ning ehitiste rajamise, kasutamise ja remontimise organiseerimisse ja korraldamisse puutuvate dokumentide kogum.

Tehnilise dokumentatsiooni põhiliigid on projektdokumentatsioon ja töödokumentatsioon (ehituses), konstruktsioonidokumentatsioon ja tehnoloogiadokumentatsioon (tööstuses) ning tehn normdokumentatsioon. <<

Tehniline hooldus- toote (seadme, auto, masina vms.) ekspluateerimise etapp, mis hõlmab kasutatava või hoitava toote töökindluse ja töövalmiduse säilitamiseks rakendatavad organisatsioonilised ja tehnilised abinõud: töövõime vahetu tagamise (profülaktika, jooksva remondi, kontrolli), tööks ettevalmistamise (reguleerimise, tankimise, ekipeerimise, määrimise jms.) jt tööd, millest enamik sooritatakse üksiksõlmi ja üksikagregaate maha võtmata ja demonteerimata.

Tehnilise hoolduse parameetrid on hooldava personali suurus, varuelementide hulk ja ajalised näitajad. <<

Tehnilise kasutamise tegur- pidevalt ekspluateeritavate taastavate toodete, näiteks elektrijaama agregaatide või automaattelefonjaama sõlmede töökindluse näitaja. <<

Tehnilise kontrolli osakond- vt kvaliteedikontroll. <<

Tehniline normdokumentatsioon- kohustuslikke või soovituslikke nõudeid ja norme sisaldav konstruktsioonidokumentatsioon ja tehnoloogiadokumentatsioon, mis on vajalik toote projekteerimisel, valmistamisel, katsetamisel, kasutamisel ja remontimisel.

Tehnilise normdokumentatsiooni põhiliikide hulka kuuluvad standardid, tehnilised juhendmaterjalid, üldised tehnilised nõuded, kasutusjuhendid, tehnoloogiliste tüüpprotsesside kirjeldused, katsetuste tüüpmetoodikad jms. <<

Tehnilised tingimused- standardite alusel koostatud ja neid täiendavad tehnilised normdokumendid, mis määravad konkreetsete tootetüüpide, tootemarkide või tooteartiklite kohta kehtivate nõuete kompleksi.

Tehnilised tingimused koostatakse nii iseseisvalt tarnitavate toodete (kooskõlastatakse tellijaga) kui ka tooteosade jaoks. Nad kuuluvad konstruktsioonidokumentatsiooni koostisse ning on põhilised juriidilised dokumendid, mis iseloomustavad toodete kvaliteeti tarnelepingute sõlmimisel ja reklamatsioonide koostamisel. <<

Tehnohooldeseade- suure läbivusega (veo)autol, traktorihaagisel või šassitraktoril paiknev seadistekogum traktorite, kombainide jm põllumajandus-masinate mehhaniseeritud hooldamiseks nende tööpaigus.

Tehnohoolde-seadmega saab mehhaniseeritult teha mitmeid töid: tankida masinaid kütuse, õli ja veega; puhastada, pesta, värvida ja katta pindu korrosioonitõrje-määrdega, puhuda läbi kütusetorustikke ja radiaatoreid, pumbata õhku rehvidesse ja tõmmata tühjaks õlikogumispaake, kontrollida ja reguleerida masinaosi, pingutada keermesliiteid ning kõrvaldada pisirikkeid. <<

Tehnoloogia (<kr: technè `kunst, meisterlikkus` + logos `õpetus`)- tooraine, materjali või pooltoodete töötlemise, valmistamise või omaduste ja kuju muutmise meetodite kogum, mida rakendatakse tootmisprotsessis valmistoodangu saamiseks; teadus tooraine, materjali või pooltoodete töövahenditega mõjustamise meetoditest.

Tehnoloogiat eristatakse tööstusharude järgi: masinaehitustehnoloogia, aparaadiehitustehnoloogia, ehitustehnoloogia, jalatsitehnoloogia jne. <<

Tehnoloogiaprotsess, valmistusprotsess- tootmisprotsessi osa: ühesuguste või sarnaste toodete plaanipäraseks valmistamiseks vajalike ajas ja ruumis seotud tehnoloogiaoperatsioonide kogum. Tehnoloogiaprotsess vormistatakse tehnoloogiakaartidel või marsruudikaartidel, mis kuuluvad tehnoloogiadokumentatsiooni koostisse.

Tõrge- toote töövõime täielik või osaline kadu (ühe või mitme põhiparameetri väljumine lubatud piiridest; töökindluse põhimõisteid.

Tõrke võib põhjustada suur rike, lahkhäälestus, reguleerimatus vms. Eristatakse järske ja aeglasi tõrkeid, täis- ja osatõrkeid, ilmseid ja varjatud tõrkeid, sõltuvaid ja sõltumatuid tõrkeid. <<

Tõrketus- toote võime teatava ajavahemiku kestel või teatava tööhulga tegemisel kindlates kasutustingimustes pidevalt oma töövõimet säilitada.

Mittetaastatavate (pärast esimest töövõimekaotust uutega asendatavate) toodete puhul kuuluvad tõrketuse näitajate hulka tõrketa töö tõenäosus ja tõrkeintensiivsus, taastavate toodete puhul keskmine tõrketa töövältus ja tõrketa töö tõenäosus. <<

Tööiga- ajavahemik (aastates, kuudes, ööpäevades) toote (sõiduk, masin, mehhanism, seade vms.) kasutamise algusest kuni tehnilise dokumentatsiooniga kehtestatud piir-seisundi saabumiseni või toote kasutuskõlbmatuks muutumiseni.

Tööiga hõlmab toote töövältuse ja iga liiki, nii tehnilisest hooldusest ja remondist kui ka organisatsioonilistest jm põhjustest tingitud seisakute aja.

Üht ja sama tüüpi toodete tööiga võib olla erisugune, sest seda mõjustavad paljud juhuslikud tegurid, näit: toote struktuuri iseärasused ja kasutustingimused.

Kui toodet kasutatakse pidevalt, siis ühtib tööiga ressursiga. <<

Töökindlus- toote (sõiduk, masin, mehhanism vms.) võime täita ettenähtud ülesandeid, säilitades oma parameetrid nõutava ajavahemiku kestel või nõutaval töövältusel ettenähtud piires.

Paljud toote kvaliteeti iseloomustavad omadused muutuvad aja jooksul; töökindlus on kompleksomadus, mis olenevalt toote otstarbest ja kasutus-tingimustest võib hõlmata tõrketust, säilivust, remonditavust jms. <<

Töövõime- toote (auto, seadme, mehhanismi) olek, mille puhul tema põhiparameetrid (ettenähtud ülesande täitmist iseloomustavad parameetrid) asuvad tehnilise dokumentatsiooniga kehtestatud piirides. <<

Töövältus- toote (sõiduk, masin, mehhanism vms.) funktsioneerimise kestus mingis ajavahemikus või tööhulk, mille toode selles ajavahemikus teeb.

Töövältust väljendatakse tundides, kilomeetrites, tonnides, hektarites vm ühikutes.

Eristatakse ööpäeva töövältust, kuu töövältust, töövältust esimese tõrkeni, tõrgetevahelist töövältust jms. <<