Autode hooldamine, selle põhimõtted

Auto (või masina, mehhanismi) kasutamisel esineb olukordi, millal nad on rikkis. Rikkisolek on auto (laiemas mõistes masina) seisund, mil ta ei vasta kas või üheleainsale tehnilises dokumentatsioonis esitatud nõuetele.

Rike võib põhustada omakorda tõrget.

Kui esineb tõrge, siis masin kaotab töövõime ehk autol (masinal) puudub tõrke korral olek, mille puhul ta on võimeline normaalselt töötama (tavaliselt tehnilises dokumentatsioonis sätestatud tingimustel ja parameetritega).

Vähendamaks rikkisoleku aega püütakse võimalikku rikkisolekut ette ennustada ehk prognoosida. Prognoosimiseks on aga tarvilik koguda vajalikke andmeid auto (masina) seisundi kohta. Andmete kogumiseks teostatakse auto (masina) juures teatud toimingud.

Samas tuleb aeg-ajalt vahetada autol (masinal) ekspluatatsiooni- ehk kulumaterjale (õli, määrded, piduriklotsid jms.), säilitamaks auto (masina) valmistaja-tehase poolt ette määratud töötingimusi.

Tööde kogumit, mille käigus vahetatakse (või lisatakse) autole (masinale) kulumaterjale ja kogutakse andmeid auto (masina) hetkeseisundi kohta, nimetatakse hoolduseks.

Hooldus jaguneb erinevateks hooldusprogrammideks õlivahetuseks, hoolduseks ja suureks hoolduseks. Sealjuures sisaldab mahukam hooldusprogramm madalama astme hooldusprogrammi tööoperatsioone. Nii sisaldab hooldus õlivahetuse tööoperatsioone jne.

Õlivahetuste vaheline periood määrab ka hooldustööde sageduse, sest töömahukamate hooldusprogrammide vaheline periood on alati õlivahetusvälba kordsed (näiteks teostatakse hooldus kas iga teisel või kolmandal õlivahetusel)

Lähtuvalt valmistaja tehase ettekirjutusele ja õlitootjate soovitustele on erinevatel hooldusvälba arvestita autodel mitmesugused õlivahetusvälbad. Enamlevinud õlivahetusvälbaks on 10 tuh või 15 tuh kilomeetrit. Kuid võib esineda ka õlivahetusvälp 22,5 tuh kilomeetrit (näiteks MB Sprinter 212D).

Hooldusvälba arvestiga autodel on õlivahetusperiood muutuvaks suuruseks, sest mootori juhtplokk võrdleb auto ekspluatatsioonitingimusi tehase poolt juhtplokki sisestatuga (mõõtes regulaarselt õli taset mootoris, õlis leiduvate kulumisproduktide kontsentratsiooni, juhi sõidudünaamikat jne) ning „jagab“ juhile boonuskilomeetreid (so pikendab õlivahetusvälpa) või hoopiski „karistab“ teda, lühendades õlivahetusvälpa.

Auto säästlikul ekspluateerimisel võib õlivahetusvälp sõiduautodel ulatuda kuni 30 tuh kilomeetrini, raskeveokitel kuni 100 tuh kilomeetrini. Eesti oludes jääb õlivahetusvälp sõiduautodel vahemikku 15...18 tuh kilomeetrit; raskeveokitel küünib õlivahetusvälp kuni 55 tuh kilomeetrini.

Alates teisest kasutamisaastast lisatakse hooldusprogrammi erinevaid lisatöid, mis on remonti ennetava iseloomuga.